Vaatamisväärsused

Raekoda

1865. aastast pärinev linna raekoda on ühekorruseline, kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikestega historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Praegu on hoones linnavolikogu ruumid, turismiinfokeskus ja arenduskeskus. Raekoja fuajees on seinal mälestustahvel Johannes Märtsonile, esimesele eestlasest linnapeale Eestis (1902 - 1917).

Jaani kirik

Riia arhitekti Ch. Haberlandti poolt projekteeritud ja 1816. aastal valminud Jaani kirik on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Kirik on ehitatud barokkstiilis, millele viitavad lisaks ovaalsele põhiplaanile ka raske murdkelpkatus ja liigendamata saaliruum. Kirikus on kaks altarimaali. Neist esimene kujutab Kristuse ülestõusmist ja teine Püha õhtusöömaaja ettevalmistusi. Viimase kinkis Riia linna kodanik, pottseppmeistar Hase.

Haruldase ja heakõlalise oreli ehitas orelimeister Fr. Ladegast Leipzigi lähedal Weissenfelsis. Orel valmis 1867. aasta juulis. Kirikutornis asub peale hariliku kirikukella veel pommidega kell, mis on pärit möödunud sajandi lõpust. Alates 1997. aasta suvest kostab kiriku tornist igal täistunnil kellamäng.

Mälestustahvel Eesti Vabadussõjas Lõunarindel langenud Soome Põhja poegadele

Selle paigaldati Jaani kiriku seinale Valga vabastamise 15. aastapäeval, 1. veebruaril aastal 1934. Kommunistide käsul lõhuti kivi 1940. aastal.

Seoses Paju lahingu 80. aastapäevaga 31. jaanuaril 1999 avati mälestustahvel uuesti.

Kabel

Esimene kivihoone, mis ehitati pärast Põhjasõda 18. sajandil. Valga vanim ehitis.

Mälestustahvel Stefan Bathorile

Poola kuningas Stefan Bathory andis 11. juunil 1584. aastal Valgale linna õigused.

Mälestusmärk valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Mälestustahvel Johannes Märtsonile

Johannes Märtson, esimene eesti rahvusest linnapea Eesti ajaloos, valitses Valgas 1902- 1917. Temale pühendatud mälestustahvli võib leida raekoja fuajee seinalt. J. Märtsoni vahakuju võite näha Valga Muuseumis.

Valga Muuseum

Muuseum asub endises Säde seltsimajas, mis valmis 1911. aastal G. Hellati projekti järgi. Valga muuseum on Eesti suurim väikelinna seltsimaja sajandi algusest. Juugendliku fassaadikäsitlusega suurehitisena võib teda esile tõsta kogu Eesti arhitektuuripärandi raames. Muuseum renoveeriti 1999. aastal.

Püsiekspositsioon kajastab Valga linna ja maakonnaga seotud looduslugu, ajalugu ja kultuurilugu läbi olustikupiltide. Sellele lisaks eksponeeritakse mitmeid näitusi. Muuseumis saab näha ka vahakujusid.

Alfred Neulandi, esimese eestlasest olümpiavõitja mälestusmärk

Skulptor Mati Karmin

Tõstesportlane A. Neuland (10.10.1895. - 16.11.1996.) sündis Valgas. Tema esimene võistlus toimus Riias 1911. aastal, kus vaevalt 16 - aastane Alfred võitis kergkaalus kõik vastased.

1920. aasta Antverpeni olüpiamängudel osales peale Neulandi veel 53 atleeti neljateistkümnest riigist. A. Neuland naasis koju kuldmedaliga. Liialdusteta võib öelda, et A. Neuland tõstis iseseisva Eesti maailmakaardile. Edu saatis A. Neulandi ka Pariisi olüpiamängudel, kus ta võitis hõbemedali.

1921. aastal asutas A. Neuland Valgas oma äri, asukohaga Vabaduse 5.

Apostlik - Õigeusu issidori peakirik

Historitsistlikus stiilis ladina risti kujulise põhiplaaniga viiekuplilise kellatorniga ehitis. Ehitati aastatel 1897 - 1898 arhitekt V. J. Lunski projekti järgi. Vana - vene stiilis ehitist on peetud detailiderohke komplitseeritud vormi ja kvaliteetse teostusega sakraalehitiseks.

Vedur - mälestusmärk

1998. aastal püstitatud mälestusmärk tähistab 110 aastat kestnud rongiühendust Pihkva - Valga - Riia vahel. Vedur SU 251 - 98 on ehitatud aastal 1949 Sormovo tehases.

Rooma - Katoliku Pühavaimu kirik

Kirik on ehitatud maa - ja telliskividest ja valmis 1907. aastal. Kirik oli ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba. Kiriku ehitamine toimus prelaat Affanasowiczi algatusel ja eestvõttel, sellest võtsid aktiivselt osa peamiselt leedulastest ja poolakatest raudteelased.

Valga katoliku kogudusel puudub oma kalmistu.

Jumalateenistusi peetakse 1995. aastal valminud kiriku juurdeehituse ruumes.

Vabadussõjas langenute mälestusmärk Priimetsa kalmistul

Kalmistule on maetud üle 300 Eesti Vabadussõjas langenu. 11. oktoobril 1925. aastal avas sõjaminister Jaan Soots mälestussamba. (27. novembril 1988 Vabadussõja mälestussammas taasavati).

Vene vangide matmispaik Priimetsas /Leinav ema/

Sõjavangide laager Stalag 351 asutati 1941. aasta hilissuvel. Priimetsa kuuskede alla, mitmesse 300 meetri pikkusesse transeesse on maetus ligi 30 000 hukkunut, kelle mälestuseks on püstitatud Anton Starkopfi mälestusmonument „Lein". Laager 187 alustas tegevust 1. novembril 1944. Rahvuste järgi oli laagris kõige rohkem sakslasi, siis austerlasi, umbes 300 ungarlast ja mõned hispaanlased. Priimetsa kuuskede alla on maetud umbes 300 vangi.

Pedeli puhkepiirkond

Valga - Valka linna läbivale Pedeli jõele on rajatud ujumisrandadega paisjärved, kaks matkarada, mis sobivad ka tervisespordi harrastamiseks, samuti laste mänguväljakud.

2005. aasta suvel püstitati sinna Valga kunstniku Sergei Babitshi skulptuur „Aja sünd".