Sa asud: Esileht    Külalisele    Otsid oma juuri?

Prindi

Otsid oma juuri?

Aega ei saa tagasi keerata - erinevad ajaloosündmused on pillutanud siit pärit inimesi üle maailma ning siin on langenud erinevate sõdade käigus kellegi isad, vanaisad, vanavanaisad... Erinevate sündmuste keerises olnud Valga on täis mälestusi.

Valga vangilaagrite kalmistud Priimetsas

Aadress: Roheline tänav, Valga

II Maailmasõja ajal oli praeguse Priimetsa tööstuskvartali maa-alal sõjavangide laager, kus vangide ulualuseks kohandati endised Eesti sõjaväe hobusetallid.
1941. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Valga äärelinnas Priimetsas olnud järjestikku kolm erinevat vangilaagrit : 1941-1944.aasta I pooleni
asusid Stalag 351 nimelises laagris vene sõjavangid, kes toodi siia põhiliselt 1941/42 Leningradi alt Volhovi rindelt. Külma, nälja, haiguste ja haavade tõttu hukkunud 30000 meest on maetud samasse Priimetsa kuuskede alla. Neid meenutab Anton Starkopfi poolt loodud mälestusmonument „Lein“. Rindeolukorra muutudes 1944. aasta sügisest sai laager uue peremehe ja nimeks NKVD sõjavangilaager nr. 287. Vangideks olid saksa sõjaväes sõdinud sakslased, austerlased, ungarlased ja mõned hispaanlasedki. 300 selles laagris hukkunud meest on maetud kiviviske kaugusele, selleks eraldi kujundatud kalmistule. Kalmistu on korrastatud Saksa riigi ja Ungari saatkonna rahalisel toel. 14.05.1948 - 1953 asus siin ka ENSV Siseministeeriumi laagripunkt nr.5, kus hoiti kinni eesti vaimueliiti, kulakumaksust möödahiilijaid, invaliididest „kodumaareetureid“ jt.

Mälestustahvel Soome Põhja Poegadele

Aadress: Kesk tn 21, Valga

Valga Jaani kiriku seinale paigaldati 1934.a. mustast graniidist ligi 200 nimega mälestustahvel Vabadussõja Paju lahingus langenud Soome vabatahtlikele. Kivi kohal kilbi peal on Põhja Poegade rügemendi jääkaru märk. 1940.a. lõhuti mälestustahvel kirkadega kommunistide käsul. Paju lahingu 80.aastapäeval 1999.a. mälestustahvel taasavati. Esimese, Soomes valmistatud mälestustahvli riigivanem Konstantin Päts, teine tahvel valmis Tartus, annetusi selle jaoks kogus Ylistaro vald (Soome).

Paju lahingu mälestusmärk

Aadress: Paju küla, Tõlliste vald, Valga maakond (7 km Valgast Tartu suunas)

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75. aastapäeval 30.01.1994.a. Mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri, lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Gallup

Kuhu satute vabal ajal oma kodulinnas kõige sagedamini?