Sa asud: Esileht
Liepajas tehti kokkuvõtteid ReMiDo projekti tulemustest
20.11.2007
13.-14.novembril k.a. toimus Liepajas (Lätis) rahvusvaheline konverents, kus tehti kokkuvõtteid kaks aastat väldanud projektist „Endiste nõukogude sõjaväe elamurajoonide säästlik reintegratioon kui regionaalarengu väljakutse ja võimalus„ ehk „ReMiDo”, mida finantseeris Euroopa Liidu Läänemerepiirkonna INTERREG III B programm.
Projekti oli kaasatud 18 partnerit 6 riigist (Eesti, Läti, Poola, Saksa, Leedu, Rootsi).
Projekt keskendus endiste nõukogud sõjaväe elamurajoonidel ja nende ümbruskondadel, mis peale nõukogude sõjaväe lahkumist jäid valdavalt kohalike omavalitsuste haldusalasse. Varemalt blokeeritud alad on rohkemal või vähesemal määral erinevates riikides ainulaadsed, võrreldes kogu muu territooriumiga. Sageli on takistavaks teguriks taoliste elamurajoonide taaskasutusele võtmisel halb sotsiaalmajanduslik olukord, vandalism. Need piirkonnad olid muust ümbritsevast maailmast sõltumatud, mistõttu ei olnud need ka tsiviilkasutuses ega regionaalarengu planeerimise objektideks 20. sajandi teisel poolel. Peale nõukogude armee poolt hülgamist on käesoleva projekti planeeritavad alad olnud mitmetel juhtudel nö. väljaspool seadust olevateks territooriumideks ja nii mõnelgi juhul on seda tänini. Paljud endised sõjaväe elamud on hüljatud või siis elavad inimesed seal lagunenud majades. On võimatu arendada omavalitsusi ilma, et oleks lahendatud probleem nõukogudeaegsete elamurajoonide osas.
Rahvusvahelises koostöös püüti leida ühiseid väljapääse ja lahendusi käesoleva olukorra parandamiseks efektiivsel moel ning arendustöös on oluline ka omavaheliste teadmiste ja kogemuste vahetamine.
Rahvusvahelises koostöös püüti leida ühiseid väljapääse ja lahendusi käesoleva olukorra parandamiseks efektiivsel moel ning arendustöös on oluline ka omavaheliste teadmiste ja kogemuste vahetamine.
Konverentsil anti ülevaade kõigi projektipartnerite peamistest saavutustest ja elluviidud tegevustest. Nendeks olid sõjaväe elamualade planeeringute, piirkonna arengustrateegiate ja erinevate tehniliste projektide koostamine ning teostatud reaalsed rekonstrueerimistööd.
Projekti kaasatud välisekspert Uwe G.Blanken (AC Schmidit und Ehlers, Planergruppe Rostock GmbH) tutvustas kõigis osalevates riikides läbi viidud arenguperspektiivide analüüsi ja uuringu tulemusi ning andis ülevaate Läänemerepiirkonnas olevatest endiste nõukogude sõjaväe elamurajoonidest koostatud andmebaasi ja kaardistamise tulemustest. Bialystoki Tehnikaülikooli esindaja Jerzy Uscinowicz kõneles endiste sõjaväealade arenguvisioonist ning ülikooli poolsest nägemusest projektipiirkondade väljaarendamiseks ja võimalustest linnamiljöösse integreerimiseks. Wismari Tehnoloogiaülikooli esindaja Uwe Sassenberg käsitles oma uurimuses ja ettekandes reintegratsiooni strateegiaid ja erinevaid lähenemisi poliitilisel tasandil endiste sõjaväealade jätkusuutlikuks arendamiseks. Kogemusi endiste suletud militaaralade tsiviilkasutusse võtmisest, nende piirkondadele positiivse maine kujundamisest ja taoliste paikkondade kinnisvara arendustöödest jagasid Frankfurt`i (Oder) konsultatsioonifirma INFRASTRUCTUR & UMWELT ekspert Sven Friedrich ja Rootsi riikliku kinnisvara arendusettevõtte VASALLEN esindaja Jan-Olof Lööf.
Konverentsi teisel päeval külastati Liepaja linna territooriumil asuvat endise sõjaväe elamurajooni „Karosta” (Sõjasadam), mille keskus on rajatud Vene tsaarivõimu ajal, kuid hiljem olnud nõukogude sõjaväe käsutuses ning koos piirkonda rajatud arvukate nn. korruselamutega olnud koduks ligikaudu 40 tuhandele sõjaväelasele, mis 1994.aastal peale nõukogude sõjaväe lahkumist valdavalt tühjaks jäid. Sellest ajast on piirkond olnud Liepajale probleemiderohke linnaku laguneva infrastruktuuri ja hoonestuse tõttu ning sellele kvartalile iseloomuliku problemaatilise ja töötu elanikkonna ning kuritegevuse seisukohalt. Nüüdseks on linn teinud algust piirkonna maine tõstmisega, väärtustades seda linnakvartalit nii turismi seisukohalt kui ka erinevate kunstiürituste toimumispaigana, mille tulemusel paranenud ka elamupiirkonna maine.
Projekti kaasatud välisekspert Uwe G.Blanken (AC Schmidit und Ehlers, Planergruppe Rostock GmbH) tutvustas kõigis osalevates riikides läbi viidud arenguperspektiivide analüüsi ja uuringu tulemusi ning andis ülevaate Läänemerepiirkonnas olevatest endiste nõukogude sõjaväe elamurajoonidest koostatud andmebaasi ja kaardistamise tulemustest. Bialystoki Tehnikaülikooli esindaja Jerzy Uscinowicz kõneles endiste sõjaväealade arenguvisioonist ning ülikooli poolsest nägemusest projektipiirkondade väljaarendamiseks ja võimalustest linnamiljöösse integreerimiseks. Wismari Tehnoloogiaülikooli esindaja Uwe Sassenberg käsitles oma uurimuses ja ettekandes reintegratsiooni strateegiaid ja erinevaid lähenemisi poliitilisel tasandil endiste sõjaväealade jätkusuutlikuks arendamiseks. Kogemusi endiste suletud militaaralade tsiviilkasutusse võtmisest, nende piirkondadele positiivse maine kujundamisest ja taoliste paikkondade kinnisvara arendustöödest jagasid Frankfurt`i (Oder) konsultatsioonifirma INFRASTRUCTUR & UMWELT ekspert Sven Friedrich ja Rootsi riikliku kinnisvara arendusettevõtte VASALLEN esindaja Jan-Olof Lööf.
Konverentsi teisel päeval külastati Liepaja linna territooriumil asuvat endise sõjaväe elamurajooni „Karosta” (Sõjasadam), mille keskus on rajatud Vene tsaarivõimu ajal, kuid hiljem olnud nõukogude sõjaväe käsutuses ning koos piirkonda rajatud arvukate nn. korruselamutega olnud koduks ligikaudu 40 tuhandele sõjaväelasele, mis 1994.aastal peale nõukogude sõjaväe lahkumist valdavalt tühjaks jäid. Sellest ajast on piirkond olnud Liepajale probleemiderohke linnaku laguneva infrastruktuuri ja hoonestuse tõttu ning sellele kvartalile iseloomuliku problemaatilise ja töötu elanikkonna ning kuritegevuse seisukohalt. Nüüdseks on linn teinud algust piirkonna maine tõstmisega, väärtustades seda linnakvartalit nii turismi seisukohalt kui ka erinevate kunstiürituste toimumispaigana, mille tulemusel paranenud ka elamupiirkonna maine.
ReMiDo projekti raames teostatud peamised tegevused Valga linnas on kuue korruselamu energiaaudit (Allika 2, Allika 4, Allika 4a, Allika 5, Jakobi 7, Maleva 10), piirkonna detailplaneering, rajati Allika tänava kergliiklustee, koostati piirkonna tänavavalgustuse tehniline projekt, paigaldati sadeveekanalisatsioon ning rekonstrueeriti parklad ja asfaltkate, koostati jalgpallistaadioni abihoone tehniline projekt.
Koostööd projektis osalenud partnerite vahel endiste militaaralade elamurajoonide arendamiseks on kavas jätkata ning ühiselt püütakse leida täiendavaid finantseerimise võimalusi peatselt avanevatest Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Täiendav informatsioon:
projektijuht, arenguameti juhataja Meelis Linnamägi tel 76 69964
projektijuht, arenguameti juhataja Meelis Linnamägi tel 76 69964
Liane Rosenblatt
Välissuhete nõunik
Arenguamet
Välissuhete nõunik
Arenguamet
Gallup
Ilm Valgas
- -10.7 C
- 776 mmHg
