Sa asud: Esileht

Prindi

Valga aastal 2030

20.03.2017

Valga aastal 2030

Kuigi aasta 2030 tundub kaugel, siis linna tuleviku seisukohast see nii ei ole. Iga linn on keeruline organism, mille arengu mõjutamine on aeglane ja keeruline. Meie praegused otsused avaldavad oma mõju alles siis, kui enamik otsustajaid on oma tööpostilt lahkunud ja ei vastuta enam tehtu eest.

Üks kõige olulisematest linna arengu dokumentidest, mis vaatab nii kaugele tulevikku, on üldplaneering. Üldplaneering kavandab, kuidas linn aastal 2030 füüsiliselt välja näeb - (kus on eluhooned, tootmishooned, poed, pargid, väljakud, tänavad, spordirajatised), kuidas inimesed linnas liikuvad, kust saavad ühenduse vee, elektri ja sidega jne. Kuid planeeringu kaudsem mõju on veel olulisem. Üldplaneeringu kaudu suuname linnaruumi arengut.

Atraktiivne linnaruum mõjutab linna elanike suhtumist linna tervikuna. Iga linna suurim kapital on elanikud. Psühholoogiline side inimese ja tema elukoha vahel mõjutab oluliselt tema aktiivsust kogukonnas. Kui elukoht on vähe atraktiivne, kahjustab see ka suhtumist linna. Atraktiivne linnaruum tugevdab elanike sidet oma linnaga, suurendab uhkustunnet oma linna üle ja sellega tõuseb tahe anda oma panus linna arendamisse. Eelpool kirjeldatud suhestumine võib anda näiteks tõuke väikeettevõtluse sünnile: uued kohvikud, juuksurisalongid, väikepoed jne. Linna paremasse tulevikku uskuvad inimesed on aktiivsemad ning panustavad meelsamini linna arengusse.

Kevadel 2016 algatas Valga Linnavolikogu Valga üldplaneering 2030+ koostamise. Üldplaneering koostatakse koostöös Eesti Planeerijate Ühinguga ja hetkel on tegemist Eestis esimese üldplaneeringuga, mille eesmärk on kahanemisega kohanemine.

Üldplaneering on seega selline teekaart, mis peaks suunama meie praegused tegevused niimoodi, et Valga aastal 2030 näeks välja just sellisena, nagu me soovime seda praegu. Igal teekonnal on oluline algus- ja lõpp-punkt. Meie jaoks see tähendab, et peame võimalikult täpselt kirjeldama praeguse linnaruumi seisu ja visiooni, milline on Valga linnaruum meie jaoks aastal 2030.

Praeguse linnaruumi seisu võiks kirjeldada lühidalt sellisena: Valga linna eluhoonete, kaupluste, avalike hoonete, kuid ka tänavate suurus ja hulk vastab siiani 18 500 inimese vajadustele. Aga tegelikkuses on inimesi hetkel kolmandiku võrra vähem. Selle tulemusena ei leia aktiivset kasutust ligi kolmandik linna territooriumist. Kõige teravamalt väljendub see kortermajade hõivatuses. Suur kasutuseta elamispinna ja äripinna osakaal turul langetab kinnisvara hinda. Madal hind ei anna omanikele võimalust oma vara müüa, kinnisvara renoveerimine ei tasu end ära ja uusi korterelamuid ei ehitata. Tulemuseks on valdavalt madal elamispindade kvaliteet. Puitmajades on olukord kohati vägagi kriitiline. Valga linnaruum on oma elanike jaoks liiga suur.

Visiooni, millist Valga linnaruumi on meil aastal 2030 vaja, on sõnastada keerulisem. Selleks peame hindama tuleviku rahvastiku protsesse. Valga aastal 2030 peaks olema oma elanike arvult just paraja suurusega ja kvaliteetse elukeskkonnaga, aga keegi meist tulevikku ei näe. Seetõttu alustatakse iga üldplaneeringu koostamise protsessi võimalike arengu stsenaariumite väljatöötamisega. Sellesse faasi on Valga uus üldplaneering jõudnud. Koostasime võimaliku arengu stsenaariumite kavandi ja tahaksime Teile neid tutvustada.

Esimene (kasvu) stsenaarium näeb ette, et käitume nii, nagu me siiani käitusime. Praegu kehtiv üldplaneering on pärit aastast 2007 ning kavandab linna ümber uusi elamu- ja tootmispiirkondi. Eramute ehitamiseks on reserveeritud ligi 90 ha. Samas on linnaruumis veel hinnanguliselt 17% elamumaa sihtotstarbega krunti (pindalaga 57,1 ha), mis on tühjad, kasutusest väljalangenud või alakasutatud. Esimese stsenaariumi järgi on kõik need krundid hoonestatud ja kasutusele võetud. Selleks peaks Valgas aastal 2030 elama vähemalt 15 000 inimest. Kui me otsustaksime käituda selle stsenaariumi järgi, peab meil olema selge plaan, kuidas leida juurde 2 500 puuduvat inimest. Kui see ei õnnestu, siis need negatiivsed nähtused, mida me praegu kogeme (lagunevad hooned linna südames, alakasutatud ja osaliselt halvas seisus (kõnni-) teed, madal kinnisvara hind, jne..), veel süvenevad.

Teine (kohanemise) stsenaarium näeb ette, et elanikkonna kahanemise protsessi õnnestub peatada ja aastal 2030 elab Valgas umbes sama palju inimesi nagu hetkel. Selleks me peame linna muutma kompaktsemaks ning kesklinna taaselustama. Linna funktsioone ja investeeringud suunama esmaselt kesklinna, väljas pool kesklinna jääb hoonestus hõredamaks, mitte vajalikud majad lammutatakse ja krundid, kas rohetatakse või liidetakse naaberkruntidega. Linnaruum kohandatakse vananeva elanikkonna vajaduste järgi - järgitakse universaalse disaini põhimõtteid. Nende tegevuste tulemusena muutub linn atraktiivsemaks ning inimestel on vähem põhjust lahkumiseks. Kahanemine peatub.

Kolmas (kahanemise) stsenaarium arvestab olukorraga, kus elanikkonna kahanemist ei õnnestu peatuda. Eesti statistikaameti prognoos näeb aastal 2030 Valga elanikkonna suuruseks 10 307 inimest, ehk veel 2000 inimeste võrra vähem kui praegu Valgas on. Kui nii peaks jääma (me teeme kõik, mis on meie võimetes, selleks, et nii ei juhtuks), siis linnaruumi tuleb kokku tõmmata veelgi rohkem. Kõik teises stsenaariumis mainitud tegevused jäävad saamaks, aga sellele lisaks tuleb mõned linna äärealad „tagastada loodusele". See tähendab, et mahajäetud ja alakasutatud hooned lammutatakse ja krunte hakatakse kasutama põllumajanduses või metsastatakse. Neis piirkondades elavate inimeste elu hakkab sarnanema hõreasustusega alade eluga. Tänavavalgustus puudub, vett saadetakse kaevust, aga naabrid on kaugel ja rohelust palju.

Märtsi lõpus või aprillis toimuval linnavolikogu istungil valib linnavolikogu kolmest ühe stsenaariumi, millega minnakse edasi ja mille alusel hakatakse välja töötama Valga linna üldplaneeringu 2030+ lahendust. Selle valikuga avaldab linnavolikogu oma soovi, kuidas me peame üldplaneeringu koostamisel käituma, millisena me Valga linna aastal 2030 näeme. Ükski nendest stsenaariumidest ei ole veel lõplik, neid võib kohandada ja samuti uusi stsenaariume juurde lisada. Selleks, et töötada välja ning minna edasi Valga linna jaoks parima variandiga, vajame Teie arvamust ning ettepanekuid.

Koostatava üldplaneeringuga soovime samuti taastada Valga linna ajaloolised asumid, et süvendada kohaidentiteeti. Oleme paika pannud esialgse kava, kuidas linnaasumid võiksid linnas paikneda ning mis nime kanda. Hetkel on kaks asumit, millele me ei ole leidnud sobivat nimetust, mistõttu kutsumegi kõiki linnaelanikke üles tegema oma pakkumisi asumiste nimede määramisel ning avaldama arvamust seoses linnaasumite paiknemisega.

Teeme koos nii, et volinikel oleks, mille üle otsustada. Missugusena näete Valgat tulevikus? Millise arengu stsenaariumiga peaks edasi minema? Mida arvate linnaasumitest? Võtke meiega ühendust (anni.teetsmann@valgalv.ee) või külastage Valga linna veebilehekülge ning Facebookis olevat linna lehekülge Valga linn.

Tulge meilt aru pärima ja oma arvamust avaldama teisipäeval, 21.03.2017 kl 18.00 Valga Raekoja saali. Selleks, et teaksime, kui paljud inimesed on huvitatud meiega otse suhtlemisest antud teemal, palume võimaluse korral enda tulekust teada anda telefoni: 766 9910 või saata e-mail aadressile anni.teetsmann@valgalv.ee

Jiri Tintera
Valga linnaarhitekt

 

Gallup

Milliste tegevustega tahaksite vaba aega sisustada?