Sa asud: Esileht

Prindi

Talvekummide hooaeg puudutab ka liikumispuudega inimesi

08.01.2018

Pimeda aastaaja ning lume ja libeduse saabumine seab kõrgendatud nõudmised ka erivajadustega inimeste abivahenditele, et õues liikumine oleks ennast ja abivahendit säästev ning võimalikult turvaline ja kaasliiklejatele nähtav.

Eesti suurima abivahendikeskuse Invaru töökoja juhataja Martin Valter, kel erinevate abivahendite hooldamise kogemust üle 5 aasta, soovitab talvehooajal oma abivahendid hoolikalt üle vaadata, paluda appi lähedased või tuua abivahend vajadusel hooldusesse. "Kindlasti peavad abivahendid olema heas korras, sest hooldamata vahend ei täida hästi oma funktsiooni. Samuti tuleks teha ettevalmistusi talviseks ajaks, et õues liikumine oleks võimalikult turvaline ja pimedas teistele nähtav," märkis Valter.

Abivahendi rehvid ja aku töökorda!

Külma ja libeda saabudes soovitab töökoja juhataja kõigil ratastooli kasutajatel veenduda, et ratastooli rehvid oleksid kulumisjälgedeta, rehvis oleks õige rõhk ja pidurid töökorras. "Kuna talv on meil ettearvamatu, siis ühel päeval on üks seadistus parem, teisel päeval teine. Oluline on meeles pidada peamisi põhimõtteid. Kitsamate rehvidega on kergem liikuda näiteks pehme lume ja kevadise sulakoorikuga, kui tee aluspind on kõvakattega. Laiem rehv annab see eest parema haardumise libedal ja vajub vähem pehmesse pinnasesse. Haardumist saab natuke parandada ka rehvirõhu alandamisega, mis pole hea valik kitsaste rehvide puhul, sest kui need on reguleeritud normaal- või maksimumrõhu järgi, siis pidurid ei pea," tõi Martin Valter välja liikumisabivahendite eripärasid.

Ta lisas,et paljudes kohtades külvatakse ka erinevat kruusa ja graniitliiva tänavatele, milles leidub teravaid kivikesi ja mis võivad lõhkuda õhema turvisega rehve. Valides sügava ja suure mustriga rehvid peaks Valteri sõnul arvestama, et need toovad siseruumidesse rohkem pori ja soolasegust lund, mis omakorda võivad rikkuda põrandakatteid. Samuti veerevad suure mustriga rehvid siledal pinnal liikudes raskemini. "Soolasegune lumeollus meie tänavatel mõjub väga halvasti ka abivahendi metallosadele, eriti laagritele," märkis Valter, kelle sõnul tuleks talvisel ajal laagreid võimalusel tihemini määrida või viia abivahend hooldusesse.

Akudel töötavate abivahenditega liikudes peab töökoja juhataja kinnitusel arvestama, et raskemini läbitav pinnas ja külmakraadid vähendavad oluliselt läbitavat vahemaad. "Ise kasutan valemit, kus akul näidatud andmed on testitud +25C juures ja temperatuuri languse korral langeb iga 8,5C kohta mahutavus 10%. Seega null kraadist allapoole on mahutavus vähenenud umbes 30%. Kindlasti ei tohi jätta laadimata akusid miinuskraadide kätte, sest akude vedelik külmub ja akuplaadid ning korpus purunevad," soovitas Martin Valter. Kui talveperioodil oma elektrilist abivahendit ei kasutata ja seda soovitakse hoiustada külmas ruumis, tuleb Valteri sõnul alati enne akud täis laadida. "Hea kui saab kord kuus üle laadida või kontrollida, et akud poleks mingil põhjusel tühjaks läinud."

Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat. Ühes kuus üüritakse Invarust üle 1500 ratastooli.

Pilte Invaru abivahenditest: http://bit.ly/2AGvzXK


Lisainfo:

Margita Tuulik
Abivahendikeskus Invaru infojuht
meedia@invaru.ee
514 4262

 

 

Gallup

Kuhu satute vabal ajal oma kodulinnas kõige sagedamini?