Sa asud: Esileht
ÕPPEKÄIK TAANI
18.02.2009
Taani Kuningriik
Riigikeel: taani
Pealinn: Kopenhagen
Pindala: 43 094 km²
Rahvaarv: 5 447 100 (2007)
Rahvastiku tihedus: 128 in/km2
Rahaühik: Taani kroon
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia
02.-06. veebruaril külastas Valga linna 5- liikmeline delegatsioon Taanis Bronderslevi kommuuni, et tutvuda sealse haldusreformi ellu viimise kogemusega.
Valga delegatsiooni vastuvõtja Taanis oli Bronderslevi kommuunivalitsus, kes andis ülevaate riigis läbi viidud hiljutisest haldusreformist ning sellest tulenevatest mõjutustest kommuunis riigi äärealal.
Haldusreformi ettevalmistuslikku korraldust Taanis alustati üleriigiliselt 2002.aastal.
2004. aasta II poolel peeti läbirääkimisi ning tehti otsustused kohaliku OV tasandil võimalikeks liitumisteks. Järgnesid õigusaktide muudatuste sisse viimine (riiklikult ca`200 õigusakti) ning administratiivsed ettevalmistused.
Omavalitsuste tegelik ühinemine sai teoks 1. jaanuaril 2007.aastal, mil riigi 13 maakonnast moodustus 5 regiooni ning 271 omavalitsuse asemel jäi peale liitumisi 98 haldusüksust. Oluline kriteerium ühinemisel oli, et elanike arv uues omavalitsuses peab olema vähemalt 20 000, kuid üldjuhul on moodustatud kommuunides rahvaarv keskmiselt 40 000.
Üleriigilises haldusreformis olid erandiks 4 kommuuni, kelle administratiivsed piirid muutmata jäid (valdavalt saartel).
Haldusreformiks seatud eesmärk, nagu ikka, on kvaliteetsem avalik teenus ja haldussuutlikum omavalitsus.
Rahvaküsitlusi reformi ja liitumise kohta Taanis ei korraldatud.
Meie poolt külastatav Bronderslevi kommuun tekkis kahe omavalitsuse - Bronderslevi (elanikke arve enne ühinemist ca`20 500) ja Dronninglundi (elanikke enne ühinemist ca`15 000) ühinemisel, kandes esialgselt nime Bronderslev-Dronninglund, kuid liigselt pika nime tõttu otsustas kohalik volikogu omavalitsuse ametlikuks nimetuseks võtta siiski vaid Bronderslev. Täna on kahe endise 21-liikmelise volikogu asemel üks 29 liikmeline saadikute kogu. 630 km² pindalaga kommuunis on nüüdseks ligikaudu 35 525 elanikku, kelledest ca`2/3 elab linnades.
Vajalikud ettevalmistavad tegevused ning protsess kohalikul tasandil viidi läbi oma ametnike, poliitikute poolt ning töörühmadesse kuulumine ja töösse panustamine oli vaid vabatahtlik. Nii oli Bronderslevi ja Dronninglundi omavalitsuste ühendamise ettevalmistamiseks loodud 25 erinevat valdkondlikku töö- ehk teemagruppi, kelle ülesandeks mõne väga konkreetsel elualal kahes omavalitsuses hetkeolukorra kaardistamine ning uue organisatsiooni ellu viimiseks vajalike ettevalmistuste ja mudeli välja töötamine (n: juhtimine, ühistransport, IT, veevarustus ja küte, sotsiaalhoolekanne jne.). Vaatamata kahe ühineva haldusüksuse erinevatest mõõtmetest oli igasse komisjoni kaasatud võrdne arv esindajaid kummaltki poolt ning kohtuti regulaarselt 2 korda kuus.
Kommuunijuhi Mikael Klitgaardi sõnul on aga vaatamata põhjalikule ettevalmistusele reformiga kaasnenud muudatustega kohanemine ning uute skeemide tööle hakkamine ning nendega harjumine võtnud omajagu aega omavalitsuse administreerimise tasandil ning alles nüüd, paar aastat hiljem võib öelda, et asjad hakkavad toimima eeldatud moel.
Kommuuni tegevdirektor Søren Steenseni sõnul haldusreform enesega väga olulisi muudatusi omavalitsuse isikkoosseisus pole kaasa toonud, küll aga on uudne erinevate omavalitsuse allüksuste logistiline paiknemine, mistõttu tööle käimine võib olla muutunud mõne jaoks kaugemaks. Säilinud on kahe ühinenud omavalitsuse administratiivsed keskused, kuid ümber jaotatud on funktsioonid (kahe endise omavalitsuse keskuse vahemaa on ca`30 km).
Et saada kinnitust poliitikute ja omavalitsusjuhtide poolt ettekantud haldusreformi puudutavale infole küsisime huviga ka mitmete (a-poliitiliste) linnaelanike arvamust, kellega oma külastuse ajal kokku puutusime. Võib tõdeda, et meile osaks saanud vastused ja mulje oli, et üldjuhul oli uue Bronderslevi kommuuni elanike igapäevaelu praktiliselt ilma tuntavate mõjutusteta reformist.
Samas kuulsime ka arvamusi, et ilma riigi poolse initsiatiivi ehk st. pandud kohustuseta oleks paljudki ühinemised riigis teostamata jäänud. Vaieldavad aspektid, sarnaselt Eestiga on, et kuna tegemist on kahe (või enama) omavalitsusega, siis kardetakse kaotada oma iseseisvust ning otsustusvõimalust ja tulised arutelud võimalike „tõmbekeskuste" üle, kellega soovitaks liituda.
Kuigi oma külastuse käigus me ei kohanud inimesi, kes oleks mingil põhjusel olnud negatiivselt meelestatud toimunud ühinemise suhtes oli ilmselgelt säilinud vaatamata poliitilisele reformile igas piirkonnas (ühinenud omavalitsuses) oma identiteet. Nii näiteks jätkavad ilmumist Bronderslevi kommuunis endised kaks kohalikku ajalehte ning uudiste ja sündmuste kajastamine olla valdavalt vaid oma piirkonnale keskendunud ning Dronninglundi kultuurikeskuse inimesed ütlesid näiteks, et neid üldiselt ei huvita Bronderslevis toimuv.
Huvipakkuv meile oli külastada uue ühinenud omavalitsuse erinevaid valdkondlikke asutusi - sotsiaalhoolekande- ja haridusasutused, raamatukogud, kus tõsi öelda, oli üldjoontes suurimaks muudatuseks vaid uus tsentraliseeritum juhtimine. Nii olid näiteks säilinud kõik reformieelsed raamatukogud, millel nüüd ühine direktor, kes koostööd ja arengut koordineerib. Bronderslevi kommuunis olid säilinud täna ka kõik reformi eelsed koolid ning üldjuhul kõneldi põhjustest koolide ühendamisel või sulgemisel pidevalt vähenevast õpilaste arvust.
Imetlemist väärt on aga taanlaste positiivne ellu suhtumine ja vitaalsus. Inimene, olenemata east, võimalikest erivajadustest, on täisväärtuslik ühiskonna liige, mida toetavad aktiivselt tegutsevad seltsingud, erinevate teema- ja huvirühmade kooskäimised ja töötoad, selleks on olemas väga mitmekülgne infrastruktuur kommuunis ning kõigi pakutavate võimaluste aktiivsest kasutamisest saime aimu külastades spordisaale, käsitööringe, muusikakooli, mis kõik leidis rakendust kogu päeva vältel ning kasutusajad olid jaotatud kooliealiste ja täiskasvanute, eakate vahel (sh. on tavapärane, et väga auväärses eas naised, mehed osalevad aktiivselt ansamblitöös, külastavad spordisaale).
Märkimisväärne roll ühiskonna ja kohaliku kogukonna elukorralduses on vabatahtlikul tööl, kus inimesed osalevad väljaspool oma tööaega ja palgalist tööd. Nii toimivad kommuunis näiteks kino, paljud õpiringid, teater, eakate õpitöötoad jpm.
Valga linna delegatsiooni kuulusid linnavolikogu aseesimees Tarmo Post, linnavolikogu liige Endel Uppin, aselinnapea Kalev Laul, linnasekretär Diana Tipka ja välissuhete nõunik Liane Rosenblatt.
Koostöö koordinaatoriks Bronderslevi kommuunis oli kultuuri valdkonda kureeriv Vibeke Gamst ja Inger Aarup-Kristensen.
Visiit toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu Excahge of Civil Servants programmi poolt toetatud projekti raames.
Lisainfo:
Liane Rosenblatt
Telefon: 528 6424
E- post: liane.rosenblatt@valgalv.ee
Gallup
Ilm Valgas
- 8.4 C
- 751 mmHg
