Sa asud: Esileht    Linnakodanikule    Üldinfo    Leia vajalik    Kronoloogia

Prindi

Kronoloogia

AastaSündmus
1286 Valga nimi ilmub esimest korda Riia linna võlaraamatus.
1298
1329
1345
Valga saab kannatada leedulaste röövretkede läbi, mida juhivad suurvürst Gediminas esimesel korral ja suurvürst Algridas teisel ning kolmandal korral.
1481  Venelaste rüüsteretke tagajärjel põleb Valga maha neljandat korda.
1500  Valga -- kindlustamata asula Liivimaa südames -- valitakse linnade päevade korraldamise paigaks. Aastani 1500 toimub neid 36 korda.
1501 Järjekordse venelaste röövretke jooksul põletatakse Valga maha viiendat korda.
1558 Liivi Sõja jooksul hävitatakse Valga keskaegne alev täielikult.
1584 11. juunil annab Poola kuningas Stefan Batory Valga linnale asutamiskirja ja linnaõigused.
1590 17. aprillil kinnitab kuningas Sigismund III Valga asutamiskirja teistkordselt. Valga saab endale vapi.
1600 Esimene linna skeem, millel on näha 42 majaplatsi. Linn on 7 km pikk ja 0,5 kuni 0,25 km lai.
1626 Pärast Poola-Rootsi sõda läheb Valga Rootsi valitsuse alla.
6. märtsil kinnitab kuningas Gustav Adolf II kõik Valga senised privileegid.
1710 Põhjasõja lõppedes läheb Valga koos teiste Eesti aladega Vene valitsuse alla. 
1764 5. oktoobril kinnitab Keisrinna Katariina II linna privileegid.
1783 Katariina II asehaldamiskorra maksmapaneku järel moodustatakse Valga maakond.
1780 Kerkivad esimesed kivihooned: kirik, kool ja kreisiametiasutuste hoone.
1789 Maamõõtja O. S. Engell koostab Valga linna plaani, millel on näha 76 majaplatsi koos hoonetega.
1816 Lõpetatakse Jaani kiriku ehitus.
1876 Ilmub esimene ajaleht Valgas - saksakeelne Walksher Anzeiger.
1889 Avatakse Valga raudteejaama hoone.
22. juulil võetakse ekspluatatsiooni Valga-Tartu raudteeliin.
1890 16. detsembril asutatakse Valga Karskusselts.
1896  Avatakse Pärnu-Valga raudteeliin.
1901 7. detsembril õnnestub eestlastel koos lätlastega esimest korda Eesti territooriumil võim linnas sakslastelt enda kätte haarata. Linnapeaks valitakse Johannes Märtson, kes jääb sellele kohale 1917. aastani.
1902 Karskusseltsi ruumides asutatakse seltskondlik ühing Säde. Seltsi juhatajaks valitakse maakonna arst Andres Alver.
1908 Tütarlaste Progümnaasiumist saab Gümnaasium, mida hakkab juhatama Marta Pärna.
1909 Alustatakse Säde hoone ehitust (arhitekt G. Hellat).>
1917 Ööl vastu 27. augustit ilmub linna kohale saksa tsepeliin, mis viskab alla 40 suure lõhkejõuga pommi, tabamata peamist sihti - raudteejaama.
1918 11. jaanuaril läheb võim linnas "Valgamaa tööliste, sõdurite ja maatameeste saadikute nõukogu" kätte.
12. veebruaril okupeerivad linna Saksa väed.
1919 11. jaanuaril avatakse Valga Eesti Gümnaasium (Kesk 22). Esimest korda gümnaasiumite ajaloos toimub õppetöö Valgas eesti keeles.
Jaanuari lõpus leitakse linna ümbruse viiest ühishauast 107 punase terrori ohvrit.
31. jaanuaril toimub Paju lahing, mille tulemusena Valga vabastatakse bolševikest.>
1920 1. juulil määrab Briti esindaja kolonel S. G. Tallents lõplikult kindlaks Eesti-Läti vahelise riigipiiri. Valga linn kuni Konnaojani ja Luke surnuaiani jääb Eestile.
1921 11. veebruaril määratakse vabariigi valitsuse määrusega kindlaks Valga maakonna territoorium. Valgast saab taas maakonna keskus.
1941 9. juulil hõivavad linna Saksa okupatsiooniväed.
1944 19. septembril vabaneb Valga lahingute käigus saksa okupatsioonist. See asendub taas vene okupatsiooniga.
1988 Luuakse Valga Muinsuskaitse Selts.
27. novembril tähistatakse seltsi eestvõttel Vabadussõja algust sõjas langenute mälestussamba taasavamisega Priimetsas.
1989 24. veebruaril heisatakse Aia 12 hoone torni taasiseseisvusaja esimene rahvuslipp.
1992 24. mail võetakse Valgas üle Vene sõjaväeosa, millest hiljem kujuneb Valga Piirivalvelinnak.
1993 17. oktoobril toimuvad esimesed vabad kohalikud linnavolikogu valimised.
1994 31. jaanuaril -- Paju lahingu 75. aastapäeval -- avatakse Paju lahingu mälestusmärk.
21.-25. juunil toimuvad Valgamaal esimesed ülemaailmsed valgamaalaste päevad.

Gallup

Milliste tegevustega tahaksite vaba aega sisustada?