Prindi

Sotsiaaltoetused

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikme kohta, perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Vastavalt 2009. aasta riigieelarve seaduse  § 3 lõikele 7 on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Seega on üheliikmelise perekonna toimetulekupiir 1000 kr kuus, kaheliikmelisel perel 1800 kr kuus, kolmeliikmelisel 2600 kr kuus, neljaliikmelisel 3400 kr kuus.

Toimetulekupiiri tagamiseks maksab kohalik omavalitsus puudust kannatavatele peredele toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses  § 22 sätestatud tingimustel.  Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek,  jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Eluruumi alalised kulud võetakse arvesse ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses. Valga Linnavolikogu 14. detsembri 2007 määrusega nr 13 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel"  kehtivad Valga linnas alates 01. jaanuarist 2008 toimetulekutoetuse arvestamisel uued eluruumi kulude piirmäärad, millega tagatakse paremini puudust kannatavate isikute inimväärne toimetulemine pidevalt tõusvate eluruumi kulude tingimustes.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 22³ lõige 3 sätestab ka kohaliku omavalitsuse õiguse toimetulekutoetust mitte määrata tööealisele ja töövõimelisele inimesele, kes ei õpi ega tööta ning on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst; isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast või kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Loe veel toimetulekutoetuse Valga linna infovoldikut  Eesti keeles    Vene keeles

 

Täiendav sotsiaaltoetus

Valga linnas makstakse täiendavat sotsiaaltoetust vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulutuste osaliseks kompenseerimiseks juhtudel, kui isikul endal või tema pereliikmetel pole võimalik neid kulutusi katta teiste riiklike ja kohalike toetuste vahenditega või muude vahenditega. Täiendavat sotsiaaltoetust on õigus taotleda Valga linna elanikeregistrisse kantud isikul. Täiendavat sotsiaaltoetust võivad taotleda isikud, kelle sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui 85 % kehtivast kuupalga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 50 % kehtivast palga alammäärast. Palga alammäär kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, 2008. aastast on kuupalga alammäär 4350 kr.  Valga linnas on täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused, kord ja arvesse võetavad abivajaduse juhud kehtestatud Valga Linnavolikogu 27.04.2007 määrusega nr 4 „Sotsiaalhoolekandeliste vahendite kasutamise kord" § 2 - 7, muudetud Valga Linnavolikogu 30.01.2009 määrusega nr 3 ja 27.03.2009 määrusega nr 7. Määruse terviktekst

Täiendavaid sotsiaaltoetusi määratakse üldjuhul Valga Linnavalitsuse poolt kehtestatud ülemmäärade piires: Valga Linnavalitsuse 17.05.2007 määrus nr 5 „Täiendavate sotsiaaltoetuste ülemmäärade kehtestamine", muudetud 21.01.2009 määrusega nr 1. Määruse terviktekst 

Sihtgrupi toetused

Toetused, mille maksmine ei sõltu perekonna sissetulekust. Valga linna makstavad toetused:

• Sünnitoetus - toetus lapse sünni puhul, toetuse suurus 2000 kr. Toetust saab taotleda üks vanematest, kelle elukoht on registreeritud Valga linnas. Samuti peab laps olema registreeritud Valga linna elanikuks. Esmassünnitajale kingib linn lisaks väärtusliku raamatu lapse tervisest ja arengust. Toetus vormistatakse Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiametis, kuhu on vajalik esitada lapse sünnitunnistus, lapsevanema isikut tõendav dokument ja pangakonto number. Avalduse saab kirjutada kohapeal või saata posti teel koos vajalike andmete ja sünnitunnistuse ärakirjaga.
• Ranitsatoetus - toetus lapse 1. klassi õppima asumise puhuks, toetuse suurus 1000 kr. Toetust taotlev lapsevanema ja õppima asuva lapse elukohaks peab olema registreeritud Valga linn. Toetus vormistatakse Valga Linnavalitsuse sotsiaalabimetis, kuhu tuleb esitada avaldus koos isikut tõendava dokumendiga. Tõendit lapse õppima asumise kohta pole vaja eraldi esitada, andmed on sotsiaalabiametis olemas alates õpilaste nimekirja kinnitamisest (mai-juuni). Avalduse saab kirjutada kohapeal või saata posti teel koos vajalike andmete. Kolme ja enamalapselise pere koolitoetus - iga-aastane toetus perele, milles kolm- või enam kuni 19-aastast last õpivad päevase õppevormiga koolis või kaugõppevormis põhihariduse omandamise korral, toetuse suurus 2000 kr kalendriaasta kohta. Toetust on õigus taotleda ühel Valga linna elanikeregistrisse kantud lapsevanematest. Toetus vormistatakse Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiametis, kuhu on vajalik esitada lapsevanema isikut tõendav dokument ja pangakonto number ja tõendid laste õppeasutustest õppimise kohta. Avalduse saab kirjutada kohapeal või saata posti teel koos vajalike andmete ja koolitõenditega.
• Represseeritute ja eakate ühistranspordi kuupileti toetus - toetus represseeritule või eakale alates 65. eluaastast Valga linna ühistranspordis sõitmisel makstud kuupileti eest.  Toetuse taotlemiseks esitada Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiametile avaldus koos Valga linna ühistranspordi kuupiletiga, represseeritutel lisaks tema staatust tõendav dokument. Avalduse võib saata ka posti teel koos ühistranspordi kuupiletiga. NB! Toetuse maksmine lõpetatakse alates 01. juunist 2009. Kuni selle ajani ostetud kuupiletid võib toetuse taotlemiseks esitada kuni 01. oktoobrini 2009. 
• Represseeritute ja vanaduspensionäride maamaksu toetus on tunnistatud kehtetuks Valga Linnavolikogu 27.03.2009 määrusega nr 7, mis jõustus tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2009, seega 2009. aastal tasumisele kuuluva maamaksu eest enam toetusi ei määrata. 

Puuetega inimeste toetused

Puuetega inimeste toetuste osas toimus suurem reform 2005. aastal, mil riik andis puudega inimese hooldajatoetuse kohustuse üle kohalikele omavalitsustele. Hooldajatoetuse maksmise tingimused on omavalitsuseti erinevad. Valga linn muutis 2007. aastal põhjalikult hooldajatoetuste maksmise tingimusi, muutes need igati paindlikumaks ja puudega inimesi vajadusi arvestavamaks. Vaata täpsem regulatsioon Valga Linnavolikogu 21. septembri 2007 määrusest nr 8 „Hooldajatoetuse ja puudega inimese toetuse määramise ja maksmise kord"

Hooldajatoetust on õigus taotleda igal isikul, kes tagab raske või sügava puudega isikule tema erivajadustele vastava hoolduse ja kes on määratud selle isiku hooldajaks Valga Linnavalitsuse vastava korraldusega. Pideva hoolduse vajaduse tuvastab sotsiaalabiamet, kus arstliku ekspertiisi otsuse puude raskusastme määramise kohta ja kohapeal või puudega isiku kodus tehtava hindamisankeedi põhjal otsustakse abivajaduse ulatus ja hooldaja määramise vajadus. Hooldajaks määramise menetluse algatamiseks tuleb hooldajaks asuda soovival isikul pöörduda sotsiaalabiametisse, kabinetti 107, puuetega inimeste vanemspetsialisti Udo Reinsalu poole.

Puudega inimese toetuse eesmärgiks on hoolduse korraldamine hooldust vajavale puudega inimesele paindlikumal moel. Kui hooldust vajav puudega isik ei soovi endale konkreetset isikut hooldajaks, vaid korraldab oma hoolduse erinevate abistajate või teenuste kaasabil, siis makstakse hooldajatoetuse asemel puudega isikule endale toetust. Tegemist on lisaabiga riigi poolt makstavale puudega inimesel toetusele, juhtudel, kui puudega isikul on hooldusvajadus. Menetlustoimingud on samad, mis hooldajatoetuse puhul.

Hooldajatoetuse ja puudega inimese toetuse suurused on kehtestanud Valga Linnavalitsus, vaata määrus

NB! Alates 01. maist 2009 muutuvad hooldajatoetuse ja puudega inimese toetuse suurused. Vaata Valga Linnavalitsuse 01.04.2009 määrust nr 9 toetuste määrade muutmise kohta.

Väikese sissetulekuga puudega inimestel on võimalik taotleda ka toimetulekutoetust, täiendavaid sotsiaaltoetusi ja sotsiaalteenuseid.

 

Lastetoetused

Valga linnas makstakse väikese sissetulekuga lastega peredele lastetoetusi koolilõuna, lasteaia ja koduse lapse (1,5. eluaastast kuni kooliminekuni) toiduraha kompenseerimiseks. Toetusi makstakse Valga linna lasteaias või koolis käivatele lastele, mõjuval põhjusel ka mujal õppivatele lastele. Kutsekooli toiduraha kompenseeritakse sõltumata kutsekooli asukohast. Määratud toetus kantakse üldjuhul toitlustaja arvele, see tähendab lapsevanema jaoks soodsamat või tasuta lasteaiatoitu või koolilõunat. Erandjuhtudel, nt eridieedi puhul, võib toetuse maksta lapsevanemale. Koduse lapse toiduraha toetus makstakse igakuiselt lapsevanema arvele. Laste toiduraha toetuste määramine on reguleeritud Valga Linnavolikogu 13. juuni 2008 määrusega nr 16 "Laste toiduraha toetuste määramise ja maksmise kord"

Lastetoetusi makstakse Valga Linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses, vaata
Valga Linnavalitsuse 19.08.2008 määrust nr 7 "Laste toiduraha toetuse piirmäärade kehtestamine" , muudetud Valga Linnavalitsuse 18.03.2009 määrusega nr 3.

Väikese sissetulekuga lastega pered saavad taotleda ka toimetulekutoetust ja erinevateks lastega seotud kulutusteks täiendavaid sotsiaaltoetusi. 

• NB! Kõikide avalduste blanketid leiate aadressilt

http://www.valgalv.ee/et/Linnakodanikule/Leia-vajalik/Ametite-eeskirjad-ja-maarused