Sa asud: Esileht    Linnakodanikule    Keskkonnainfo    Jäätmemajandus    Jäätmete sorteerimisinfo

Prindi

Jäätmete sorteerimisinfo

Jäätmete sorteerimine on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele!

Valga linn on võtnud vastu jäätmehoolduseeskirja, mille eesmärgiks on säilitada Valga linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

Valga linna on paigutatud pakendikonteinerid, kuhu inimesed saavad viia oma eelnevalt sorteeritud jäätmeid, seega kogu pakendid eraldi ja vii selleks ette nähtud pakendi konteinerisse.

  • Paberi ja papi konteiner (sinine)- Konteinerisse sobivad paberi ning papi jäätmeid (nt: pappkastid/karbid, jõupaber, puhtad paberpakendid, ajalehed, raamatud paberkotid jms)

  • Klaaspakendi konteiner (roheline)- Konteinerisse sobivad värvitust ning värvilisest klaasist pudelid/purgid ja muu puhas klaaspakend. Kui klaaspakendi konteinerit eraldi ei ole, tuleb klaaspakend panna segapakendi konteinerisse.
  • Segapakendi konteiner (kollane)- Segapakendi konteinerisse sobivad plastpakend (nt: jogurtitopsid, võikarbid, ketšupipudelid jms). Samuti plastiknõud/karbid ning metallpakend (nt. toidu ja joogipakendi metallkaaned, korgi konservikarbid.

Ehitus- ja lammutusjäätmed, elektroonika, haljastusjäätmed ei sobi eelpoolnimetatud konteineritesse.
Segaolmejäätmed kogu eraldi ning vii selleks ette nähtud konteinerisse.

Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk jms.

Pakendikonteinereid haldavad Valga linnas:

  • MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO): Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn
    Tel 640 32 40 e-mail: eto@eto.ee
  • Tootjavastutusorganisatsioon OÜ: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, Tel 681 1481 e-mail: info@tvo.ee
  • MTÜ Eesti Pakendiringlus: Lao tn 5, Maardu 74114 Harjumaa, Tel 633 9240 e-mail: info@pakendiringlus.ee

Konteinerite asukohad Valga kaardil (seisuga 01.01.2015)

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni poolt paigaldatud pakendikonteinerite asukohad:

  • Jaama pst 12 (raudteejaam) segapakend
  • Jaama pst 12 (raudteejaam) klaaspakend
  • Kungla ja Petseri tn ristmik segapakend
  • Kungla ja Petseri tn ristmik klaaspakend
  • Kungla ja Petseri tn ristmik paber papp
  • Kuperjanovi 10 ( Gümnaasium) segapakend
  • Lembitu tn 2 segapakend
  • Lembitu tn 2 klaaspakend
  • Lille ja Hiie tn ristmik segapakend
  • Lille ja Hiie tn ristmik klaaspakend
  • Metsa ja Jõe tn ristmik segapakend
  • Metsa ja Jõe tn ristmik klaaspakend
  • Metsa ja Jõe tn ristmik paber papp
  • Pagari tn algus segapakend
  • Pagari tn algus klaaspakend
  • Peetri 2 ( haigla) segapakend
  • Peetri/Kungla tn ristmik segapakend
  • Peetri/Kungla tn ristmik klaaspakend
  • Peetri/Kungla tn ristmik paber papp
  • Pikk 1/Statoil paber papp
  • Puiestee 8 (linnavalitsus) segapakend
  • Puiestee 8 (linnavalitsus) klaaspakend
  • Riia 12b (RIMI taga) segapakend
  • Riia 12b (RIMI taga) klaaspakend
  • Riia 12b RIMI paber papp
  • Roosi ja Soo tn ristmik segapakend
  • Roosi ja Soo tn ristmik klaaspakend
  • Tuubi tn klaaspakend
  • Tuubi tn segapakend
  • Tuubi tn paber papp
  • Tõrva tn segapakend
  • Tõrva tn klaaspakend
  • Tõrva tn paber papp
  • Vabaduse 28 segapakend
  • Vabaduse 28 klaaspakend
  • Võru 109C (jäätmejaam) segapakend
  • Võru 109C (jäätmejaam) klaaspakend
  • Võru 109C (jäätmejaam) paber papp
  • Võru ja Narva tn ristmik segapakend
  • Võru ja Narva tn ristmik klaaspakend
  • Võru ja Narva tn ristmik paber papp

Tootjavastutusorganisatsiooni poolt paigutatud pakendikonteinerid asuvad valdavalt korteriühistute juures, avalikus ruumis asuvad pakendikonteinerid kahes kohas:

  • Tartu ja Pänra tn ristmik segapakend
  • Viljandi tn 80a segapakend

MTÜ Eesti Pakendiringluse poolt paigutatud pakendikonteinerid asuvad:

  • Ehitajate 6a segapakend
  • J.Kuperjanovi 3 segapakend
  • Petseri 8a segapakend
  • Torni 7 paberpakend
  • Vabaduse 2/4 segapakend
  • Vabaduse 39 segapakend
  • Valga Selver segapakend

Mis saab jäätmetest edasi?
Täpsem info, kuidas jäätmeid sortida
Kuidas kortermajas jäätmeid sorteerida

Toidujäätmed (Allikas: tarbitoitutargalt.ee)

Me kõik armastame toitu. Vähemalt arvame nii. Kuid siiski tekitab Eesti inimene aastas keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 36% ehk 20 kg. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.

Peale selle tekib toidujäätmeid kui ka toidukadu kõikidel teistel toiduahela etappidel (kodumajapidamised, toitlustusasutused, kauplused, toidu tootmine). Nii näiteks jääb hinnanguliselt Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 12 000 tonni toidukaupa. Toitlustusasutuste - restoranid, kohvikud, sööklad jne - tekitatud toidukadu ulatub kuni 9 000 tonnini aastas. Siiski tekitavad kõige enam toidujäätmeid, sh toidukadu kodumajapidamised (üle 70% kogu toidujäätmete tekkest ehk ligi 70 000 tonni aastas). Toidukaona viskavad Eesti pered ära kokku üle 25 000 tonni aastas.

Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ca 120 euro väärtuses toitu (lastega leibkond isegi ca 200 euro eest aastas). Kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit eurot eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni euro eest toitu aastas.

Mida üldiselt silmas pidada toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks?

  • Looge side toiduga - isekasvatatud juur- ja köögivilju ei ole nii lihtne ära visata.
  • Valige nädal, mille jooksul kirjutate üles kõik, mis ära viskate. Sellisel juhul saate ülevaate äravisatavatest kogustest ja toiduainetest, mis annab teile mõtteid ja ideid, mis suunas oleks võimalik parandusi teha.
  • Olge teadlik toiduainete pakendil olevate kuupäevade tähendusest: „kõlblik kuni" tähendab, et toiduaine on tarbimiseks ohutu kuni märgitud kuupäevani (nt liha ja kala puhul); „parim enne" tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka pärast „parim enne" kuupäeva möödumist.
  • Söögilauas võiks üheks jututeemaks olla ka toidujäätmete tekitamine ja toidu äraviskamisest tekkinud keskkonnamõju.
  • Kui ostate poest uusi toiduaineid, asetage kõik vanemad tooted kappides/külmikus ettepoole ning uuemad toiduained tahapoole.

Rohkem infot toidujäätmete kohta

 

 

Gallup

Milline suurüritus on teie arvates selle suve kõige huvipakkuvam?