Prindi

Korraldatud jäätmevedu

 

Valga Linnavolikogu kehtestas 28. märtsil 2008 määruse „Valga linna korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord".

 

Mis on korraldatud jäätmevedu?

Tsiteerides jäätmeseadust „ ... olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt." Ehk lihtsamalt, linn määrab veopiirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab igas piirkonnas konkursi võitnud vedajale viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse.

Avalik konkurss ainuõiguse andmiseks.

Valga maakonnas moodustatakse kaks jäätmeveo piirkonda: I piirkond: Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning II piirkond: Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää.

Valgamaa Omavalitsuste Liit  kuulutab kõikide Valga maakonna omavalitsuste nimel välja kaks konkurssi jäätmevedajate leidmiseks kahes jäätmeveo piirkonnas. Konkursid toimuvad vähempakkumise põhimõttel ja edukaks tunnistatakse kõige soodsama pakkumise esitanud vedaja. Vedaja kohustub konkursil pakutud hindadega piirkonnas jäätmeid vedama ning jäätmeveo hinda saab muuta üksnes Valga Linnavalitsuse nõusolekul ja juhul, kui ilmnevad sellised asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete käitlemiskulusid, mida ei olnud konkursile eelnenud perioodil võimalik prognoosida, näiteks saastetasu muutus või kütuse märkimisväärne kallinemine.

Leping Valga linna ja vedaja vahel seab vedajale konkreetsed kohustused ja tehnilised tingimused korraldatud jäätmeveo teostamisel.

 

 

Millised jäätmeliigid on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga?

Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikide Valga linna kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete, vanapaberi ja papi, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning suurjäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete, taaskasutatavate tavajäätmete, pakendijäätmete, aia- ja haljastusjäätmete ning elektroonikajäätmete (nt külmkapp, pesumasin) kogumist. Samuti ei ole korraldatud jäätmeveoga  hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega kinnistul tekkivad jäätmed  ja jäätmeluba või kompleksluba omava ettevõtte jäätmed.

Vanapaber ja papp on kohustuslik koguda liigiti elamumaal kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning kaugküte, elektriküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte. Ning mitteelamumaal, kus neid jäätmeid tekib rohkem kui 50 kg nädalas. Vanapaberikonteineri tühjendamine toimub vastavalt selle täitumisele või vastavalt jäätmekäitluslepingule.

Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed tuleb liigiti koguda alates 10 korteriga elumajast koos korraldatud jäätmeveo rakendumisega alates 2010 aasta 16 juulist.

Suurjäätmed, mis on paigutatud jäätmemahutite juurde, tuleb ära vedada kolme päeva jooksul alates tellimuse esitamisest.

Korraldatud jäätmeveo korraldus

 

Valga linn on jaotatud kaheks jäätmeveo piirkonnaks. Piirkondade kaart on lisatud määruse lisas nr 1 .

Valga linnas korraldatakse jäätmete vedu kogu linna haldusterritooriumil. Korraldatud olmejäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline. Kahetasandilise jäätmeveo süsteemi eesmärk on pakkuda hajaasustuspiirkondades kokkukandepunktide võimalust. See aga ei tähenda, et elanikud ei või omada individuaalseid jäätmemahuteid.

I tasandi moodustab linna tiheasustusala ja II tasandi moodustab Tambre suvilapiirkond (lisa nr 2).

I tasandi kogumispiirkonna segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt nagu hetkel toimivas segaolmejäätmete kogumissüsteemis linna tiheasustusega aladel. Kõik kortermajade ja eramajade omanikud peavad omama segaolmejäätmete kogumismahuteid. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse. Kortermajade ja eramajade juures võib kasutada ka mitme maja ja majapidamise peale ühiseid jäätmemahuteid.

II tasandi kogumispiirkonna segaolmejäätmete kogumist  võib korraldada jäätmete kokkukandepunktides. Kokkukandepunktidesse paigaldatakse segaolmejäätmete jäätmemahutid. Jäätmeveo teenuse eest tasumise aluseks on ühekordne jäätmemahutite tühjendamise teenustasu, mis jagatakse kokkukandepunkti kasutavate jäätmevaldajate vahel võrdselt.

Jäätmevaldajad (II tasandi piirkonnas), kes soovivad jäätmete kogumiseks kasutada individuaalset kogumismahutit, peavad sõlmima jäätmeveolepingu, kus täpsustatakse teenuse osutamise tingimused.

Kui konkurss on toimunud ja vedaja on valitud

Nende jäätmevaldajate jaoks, kellel on jäätmekäitlusleping olemas, korraldatud jäätmevedu olulist muutust kaasa ei too. Kui juba eelnevalt oli leping sõlmitud vedajaga, kes piirkonna võitis, siis jääb ka jäätmevedaja samaks. Eeldatavasti lõpetavad korraldatud jäätmeveo rakendumisel ka „prügijänesed" oma jäätmete võõrastesse konteineritesse sokutamise. Muutus on oluline just nende jäätmetekitajate jaoks, kellel tänaseni linna jäätmehoolduseeskirja rikkudes pole veel jäätmekäitluslepingut ühegi prügivedajaga sõlmitud. Sellest ka üks korraldatud jäätmeveo eesmärke - haarata kogu elanikkond jäätmeveo süsteemi ning seeläbi ennetada linna prahistamist.

Linna ja vedaja vahelise lepingu jõustumisel kaotavad kõik ülejäänud jäätmevedajad õiguse selles piirkonnas olmejäätmeid vedada, seega kaotavad kehtivuse kõik senised jäätmeveolepingud. Piirkondades ainuõiguse võitnud jäätmevedajad võtavad jäätmevaldajatega ühendust jäätmekäitluslepingute sõlmimiseks. Kuigi korraldatud jäätmeveo rakendumisel ei ole jäätmekäitluslepingu sõlmimine tingimata kohustuslik, on see vägagi soovitatav. Jäätmekäitluslepinguga saab täpsustada jäätmemahutite tühjendamise sagedust ja aega, konteinerite renditingimusi, teenuse eest maksmise tingimusi, lisateenuseid ja muid jäätmeveoga seonduvaid üksikasju.

Nendele jäätmevaldajatele, kes ei soovi või ei pea vajalikuks jäätmekäitluslepingu sõlmimist, hakkab piirkonna vedaja osutama jäätmeveo teenust vastavalt korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga kehtestatud miinimumpaketile. Eramaja jaoks tähendab see minimaalselt 80-liitrise konteineri tühjendamist üks kord kuus. Kuigi võimalik on kasutada ka 50-liitrilist prügikotti ja konteinerit sel juhul pole tarvis soetada, tuleb ka prügikoti kasutamisel sõlmida vedajaga leping. Prügikoti kasutamise võimalus on mõeldud eelkõige üksikutele vähese või keskkonnahoidliku tarbimisviisiga inimestele, kes köögijäätmed kompostivad ning taaskasutatavad jäätmed annavad ära selleks ettenähtud kogumiskohtadesse.

Korterelamute jaoks on välja töötatud nn tühjendusmaatriks, milles on konteinerite arv ja tühjendamissagedus seatud vastavusse korterite arvuga majas. Sellest erineva tühjendussageduse korral tuleb samuti vedajaga leping sõlmida.

 

Valga Linnavolikogu on kehtestanud jäätmeveo teenustasude piirmäärad. Vedajate poolt konkursil esitatavad teenustasud ei tohi ületada linna poolt kehtestatud piirhinda. Vedaja hakkab jäätmevaldajatele esitama igakuiselt arveid vastavalt osutatud teenustele, lähtudes sealjuures jäätmemahutite arvust ja suurusest, linna poolt kehtestatud tühjendussagedustest ning vastavalt vedaja poolt konkursil esitatud hinnakirjale olenemata sellest, kas vedaja ja jäätmevaldaja vahel on sõlmitud leping. Lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeveo eest tasuda.

Erandjuhul on võimalik taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Põhjendatud taotlus tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitatakse  linnavalitsusele. Mitteliitunuks lugemine kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

 

Jane Mölder

SA  Valga Piirkonna Keskkonnakeskus

keskkonnaspetsialist