Prindi

Ehitus ja planeerimine

1. mail 2009. aastal jõustus ehitusseadus uues redaktsioonis:

Ehitusseadus 

Ehitusseaduse eelnõu seletuskiri

Planeerimisseadus uues redaktsioonis jõustus 10.07.2009.a.

Planeerimisseadus

Peamised muudatused uues ehitusseaduses:

Ehitusluba on seni saanud taotleda ka isik, kes ei ole maa või ehitise omanik (näit ehitaja), kuid uue ehitusseadusega on selline õigus antud ainult maa või ehitise omanikule. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile ja andmetele, mis on esitatud ehitusloa taotlemisel. Võimalike kõrvalkallete puhul peab taotlema uue ehitusloa. Uue ehitusloa taotlemine on vajalik, et vältida ehitusloa kehtetuks tunnistamist, ehitise osa hilisemat lammutamist või kasutusloa mittesaamist. Väiksemate rikkumiste korral saab kohalik omavalitsus peatada ehitusloa kehtivuse http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1034427 ja taastada ehitusloa kehtivus, kui ehitaja või omanik on rikkumised kõrvaldanud kohaliku omavalitsuse poolt esitatud tähtaja jooksul. Sellega tagatakse, et ehitamisel ehitataks välja see, mis näidati ehitusloa taotlemisel ehitusprojektis.

Kasutusluba

Teiseks tagatiseks ehitiste ehitamiseks vastavalt ehitusloa taotlemisel esitatud projektile on hilisem kasutusloa andmise menetlus. Kasutusloa saamiseks peab kohalik omavalitsus kontrollima, et ehitis vastab ehitusprojektile, mille alusel kinnisasja omanik ehitusluba taotles. Kasutusloa väljastamisest keeldumise korral peab kohalik omavalitsus andma ehitajale või omanikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 5 tööpäeva. Tegelikult tähendab see kohalikule omavalitsusele seda, et iga keeldumise puhul tuleb kaaluda, milline on mõistlik tähtaeg vigade parandamiseks. Kasutusloa puudumine võib ehitise omaniku ja kasutajate jaoks tähendada kindlustushüvitisest ilmajäämist põhjusel, et ehitis ei vasta seaduse nõuetele.

Haldussund ja järelevalve

Ehitusettevõtete ja teiste juriidiliste isikute ettekirjutuse täitmise motiveerimiseks on suurendatud sunniraha praeguselt 10 000 kroonilt 100 000 kroonile, mida saavad rakendada nii ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kohalikust omavalitsustest kui ka Tehnilise Järelevalve Amet. Sunniraha on korduvalt sissenõutav ja on suunatud ettekirjutuse täitmisele.
Eraldi on uues seaduses välja toodud rahatrahvi maksmise kohustus Tööde dokumenteerimise kohustuse rikkumisel ja andmete säilitamise kohustuse rikkumisel. Mõlemal juhul on seaduse koostaja ja vastuvõtja leidnud, et 18 000 kroonisest rahatrahvist füüsilisele isikule ja 50 000 kroonisest rahatrahvist juriidilisele isikule piisab, et mõjutada kohustatud isikuid ehitise kohta dokumente (projektid, töö vastuvõtmise aktid jne) koostama ja neid hoidma.
Lisaks eelpool nimetatud uuendustele muutuvad ehitusseaduses ka energiamärgise, hoone, väikeehitise, kirjaliku nõusoleku, ehitusprojekti, ehitusjärelevalve, ehitise lammutamise, vastutava spetsialisti, ehitusettevõtja ja projekteerimisettevõtja kohustuste regulatsioonid.

* Energiatõhususe miinimumnõuded1
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 258 

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=12903585

* Energiamärgise vorm ja väljastamise kord1
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008. a määrus nr 107

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=13094120

* Ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 72

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=234253

* Kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 68

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=233356

* Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2002. a määrus nr 29

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=229601

* Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 70

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=234146

* Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 66

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=233365

* Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusega nr 10 (RTL 2002, 133, 1950), jõustunud 1.01.2003

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=910413

* Ehitamise alustamise teatise vorminõuded
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrus nr 12

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=223241

* Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 71

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=234188

* Ehitise kasutusloa vorminõuded
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 67

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=233384

* Ehitise ülevaatuse kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrus nr 11

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=223221

* Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 64

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=235202

* Ehitise ekspertiisi tegemise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2002. a määrus nr 28

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=229586

* Ehitamise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks liigitamise kord
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2008. a määrus nr 2

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=12911386

 

Ehitus ja planeerimine

Hooneid ja rajatisi, mis on suuremad kui 60 m², saab ehitada ja rekonstrueerida vaid vastava ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Ehitamine ehitusseaduse tähenduses on:

• ehitise püstitamine
• ehitise laiendamine
• ehitise rekonstrueerimine
• ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine
• ehitise lammutamine

Hoonete rekonstrueerimiseks loetakse ka kasvõi hoone ühe ruutmeetri suurust laiendamist. Enne ehitusprojekti koostamist tuleb Valga linnavalitsusest teada saada, kas ehitusprojekti koostamise aluseks on detailplaneering või projekteerimistingimused.

Detailplaneering

Detailplaneering on ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik:

1. Uutel hoonetel ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks
2. olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 % suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks.
3. maa- alade kruntideks jaotamise korral

Detailplaneeringu koostamine pole kohustuslik:

1. üksikelamu kõrvalhooned
2. suvila kõrvalhooned
3. aiamaja kõrvalhooned
4. teised kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga

Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks ameti poolt koostatud projekteerimistingimused. Enne 01.01.2002 kehtestatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks võib amet määrata projekteerimistingimuste väljastamise kohustuse.

Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord

Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneeringut koostatakse:

• olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks
• olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks linnas või alevis, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd
• planeeringud, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve

Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa- aladele ja ehitistele.

Projekteerimistingimused

Projekteerimine on:

1. ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2. ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3. ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4. ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE väljastamiseks tuleb esitada vormikohane taotlus, milles on kirjeldatud lühidalt, mida soovitakse teha (kavandatava ehitise suurus, otstarve, võimalik info materjalide kohta jm), kavandatava ehitise paiknemise skeem ning lisada kindlasti eskiisjoonised (vaated, plaanid).

Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.

1. Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:

• ehitusala seotuna krundipiiretega või rajatise asukoht
• lubatud hoonete suurim ehitusalane pindala
• hoone esimese korruse põranda kõrgus (+/- 0.00)
• ehitise kasutamise otstarve
• katusekalle, katuse tüüp ja materjal
• hoone suurim lubatud kõrgus
• fassaadimaterjal
• piirete iseloom, materjal ja kõrgus
• haljastuse ja heakorrastuse nõuded
• ehitusjäätmete käitlemine (ehitusprojektis peab olema käsitletud ehitusjäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; pinnasetööde bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete edasine liigiti suunamine ja üleandmine jäätmekäitlejale)
• sidumine infrastruktuuriobjektidega
• kooskõlastamise kohustused
• muud konkreetse ehitise ala ja ehitisega seotud tingimused

2. Vajalike kooskõlastustega ehitusprojekt esitatakse ametile kahes eksemplaris, millest vähemalt üks peab olema köidetud arhiveerimise nõuetele vastavalt formaadis A4.
3. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti säilimise ehitise olemasolu jooksul. Amet säilitab talle esitatud ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumendid ehitise olemasolu jooksul.
4. Muinsuskaitse alal peab planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel lisaks järgima muinsuskaitse seadust ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid nõudeid ja eritingimusi.

Ehitusloa saamiseks tuleb:

1. esitada ehitusloa taotlus;
2. esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva või kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud; (välja arvatud väikeehituse projekt)
3. tasuda riigilõiv.

Ehitusloa taotluse läbivaatamine

1. Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni ja lisaks 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna.
2. Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.
3. Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui ehitusluba taotletakse:

• üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks
• ehitise lammutamiseks.
  
  Kohalik omavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.

• Ehitusloa vorminõuded:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=233392

Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

1. Ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis sisalduvad:

• arhitektuuriosa;

• ehituskonstruktsiooniosa
• kütte- ja ventilatsiooniosa
• veevarustus- ja kanalisatsiooniosa
• elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa
• tuleohutuse osa
• ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded
• ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimustööde andmed.

2. Ehitise rekonstrueerimise korral sisaldab ehitusprojekt vajadusel lisaks punktis 1 nimetatule:

• olemasoleva ehitise mõõdistusprojekti
• olemasoleva ehitise geodeetilise mõõdistamise andmeid
• olemasoleva ehitise ekspertiisi andmeid
• olemasoleva ehitise varasemat ehitusprojekti ja ümberehituste tööjooniseid.

Lisa:

* Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus 70

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=234146

Avatäidete puhul tuleb ehitusluba kindlasti taotleda, kui maja asub miljööväärtuslikul alal või kui tegemist on kahe või rohkema korteri avatäidete vahetamisega kortermajas. Aia püstitamiseks tuleb saada kirjalik nõusolek juhul, kui tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga ning aia püstitamiseks tuleb teha kaevetöid.

Kasutusluba

1. Kasutusloa saamiseks tuleb:

• esitada kasutusloa taotlus
• esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud
• esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus
• esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist
• esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks tasuda riigilõiv.

2. Kui ehituse käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada keskkonnakeskuses kinnitatud õiend (jäätmekäitlejate lepingute või arvete ja kviitungitee koopiad) ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
3. Amet kontrollib ehitise vastavust õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikud ja institutsioone.
4. Valminud uusehitise (v.a ajutine ehitis) kohta esitatakse teostusjoonised ja krundi ulatuses ehitusjärgne topo- geodeetiline plaan (koostatud vastavalt linna poolt kinnitatud digitaalselt teostatavate geodeetiliste andmete esitamise korrale), mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Ehitusjärgne topo- geodeetiline plaan peab kajastama hoonet ümbritsevat situatsiooni.

Kasutusloa taotluse läbivaatamine

1. Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks

2. Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba:

• üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks
• üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või korteri rekonstrueerimiseks või laiendamiseks
• Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks
• Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise või väikeehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni
• Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni

Kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

Väikeehitis

Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest peab ehitise omanik teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13169165&id=234253

Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

Väikeehitis ei või paikneda eespool krundi ehitusjoont ja naaberkrundi piirile lähemal kui pool väikeehitise piiripoolse osa kõrgusest, juhul kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus.

Väikeehitisele, mille ehitusalune pind on vahemikus 20-60 m² ja mis on kuni 5 m kõrge, tuleb taotleda ametist kirjalik nõusolek

• vastav vorm selleks http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0104

Lisada tuleb asendiplaan (mõõtkavas 1: 500), näidates plaanil väikeehitise soovitava asukoha ehituskrundil, olemasolevad ja rajatavad tehnovõrgud, ehitise plaani, vaated (vähemalt kaks), ehitise olulised tehnilised andmed ning naabriga kooskõlastuse kui väikeehitis asub naabri kinnistule lähemal kui neli meetrit. Väikeehitise ehitamine tuleb kooskõlastada tuleohutusnõuete osas järelvalvet teostava ametiasutusega. Väikeehitise püstitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme, sealjuures hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

Peale väikeehitise valmimist tuleb ametile esitada vormikohane ehitise teatis ja teostusjoonis. Nõuetekohaselt vormistatud projekt koos seletuskirja ja Päästeameti kooskõlastusega esitatakse läbivaatamiseks Ehitusametile kahes eksemplaris. Üks eksemplar tagastatakse taotlejale koos ametiisiku kooskõlastusega. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda 500 krooni riigilõivu.

Linnavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

Lammutus

Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik linnavalitsuse Ehitusametile lammutusloa taotluse koos asendiplaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis ja tehnovõrgud. Ehitusamet otsustab lammutusprojekti koostamise ja kooskõlastamise vajaduse. Lammutusluba väljastatakse peale riigilõivu tasumist. Lammutusloa taotlus ja lammutusprojekt peavad olema kooskõlastatud keskkonnakaitsega. Peale ehitise lammutamist tuleb ametile esitada teatis ehitusregistri andmete muutmiseks.

Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud.

Tsentraalkeskküttega korterelamu ruumidesse küttekollete ehitamine ning suitsugaaside juhtimine olemasolevatesse (ventilatsiooni) lõõridesse ei ole lubatud. Korterelamute akende ja uste vahetamisel korteriomanike poolt peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid ja klaasijaotused.

Kirjalik kooskõlastus

Ehitise omanik on kohustatud taotlema ametist kirjaliku kooskõlastuse:

1. Ehitise välisviimistluse muutmiseks
2. Hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks
3. Krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel, kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisti.
4. Korterelamutes korterite ümberehitamiseks, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ameti kooskõlastusega, milleks tuleb esitada ehitusspetsialisti poolt koostatud tööjoonis. Amet võib nõuda ekspertseisukohaga ehitusprojekti koostamist kogu hoonele.

Kirjaliku kooskõlastuse saamiseks tuleb Ehitusametile esitada:

1. Kirjalik avaldus, kus sisalduvad:

• ehitise omaniku nimi, aadress, elektronposti aadress ja telefon
• kooskõlastatava ehitise aadress
• kavandatud tööde loetelu ja materjalide kirjeldus

2. mõõtkavas tööjoonised kavandatud töödest
3. fotod olemasolevast situatsioonist

* Ehitusamet võib vajadusel nõuda ekspertseisukohta kavandatud tööde kohta

Ehitusamet annab kirjaliku kooskõlastuse või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul avalduse saabumise päevast arvates.
Kirjaliku kooskõlastuse eest riigilõivu tasuma ei pea.

Riigilõivu määrad

• täpsemalt on toodud Riigilõivuseaduses

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13160293

• Ehitusalaste toimingute riigilõiv tuleb tasuda Valga Linnavalitsuse SEB arvelduskontole nr 10202000577004. Selgitusse märkida nt: „Riigilõiv kinnistu nr xx ehitusloa eest"