Sa asud: Esileht    Ettevõtjale    Ettevõtluse üldinfo    Statistika    Ettevõtluse statistika

Prindi

Ettevõtluse statistika

Valga linna ettevõtlusdünaamika (august 2015 seisuga)

Valga linnas on Äriregistri andmetel registreeritud 2015. aasta seisuga kokku 1095 majandusüksust, millest kuulub Statistikaameti statistilisse profiili (majanduslikult aktiivsed üksused) 834 majandusüksust. Enim on Valga linnas osaühinguid (38%), seejärel mittetulundusühinguid (31%) ja füüsilisest isikust ettevõtjaid (25%), ülejäänud majandusüksused liigituvad veel aktsiaseltsideks (2%), tulundusühistuteks (1%), sihtasutusteks (1%), riiklikeks üksusteks (1%) ja kohaliku omavalitsuse üksusteks (2%). Nendest 547 (66%) moodustavad osahingud, aktsiaseltsid, füüsilisest isikust ettevõtjad ja tulundusühistud. Enim ettevõtteid nende seast tegutseb hulgi- ja jaekaubanduses (sh mootorsõidukite ja mootorrataste remont; 28%), ehituses (10%) ja töötlevas tööstuses (8%). 2015. aasta seisuga on vähem kui kümne töötajaga ettevõtteid 506 (92,5%), 10-49 töötajaga ettevõtteid on 29 (5%), 50-249 töötajaga ettevõtteid on 10 (2%) ja rohkem kui 250 töötajaga ettevõtteid on 2. Läbi aastate on enim olnud 0-9 töötajaga ettevõtteid, mis on kasvanud viimastel aastatel. Ka kümne kuni neljakümne üheksa töötajaga ettevõtete arv on samuti kasvanud, samas kui enamate töötajatega ettevõtete arv on veidi vähenenud.

 

Enim on Valga linnas osaühinguid (OÜ), millele järgnevad mittetulundusühingud (MTÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Teisi ettevõttetüüpe on oluliselt vähem. Viimastel aastatel on osaühingute arv kasvutrendis nagu ka pärast väikest langust mittetulundusühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv. Laiemalt vaadates on näha väikest langustrendi MTÜ-de ja FIE-de puhul, kuid selle võrra suureneb OÜ-de arv. Teiste ettevõttetüüpide arv on pigem langemas. Valga ettevõtlusdünaamikas on toimunud 2000-ndatel aastatel oluline muudatus, sest varasemalt oli kõige rohkem MTÜ-sid, siis viimastel aastatel domineerib selgelt eraettevõtlus osaühingu vormis. Ettevõttetüüpide omavahelised proportsioonid paistavad stabiliseeruvat.


Viimastel aastatel on registreeritavate uute majandusüksuste (lisaks statistilisse profiili kuuluvatele ka teised majandusüksused, sh mitteaktiivsed) kasv olnud tõusude ja langustega. Sündinud ettevõtete arv näitab ettevõtteid, mis alustasid loomise aastal ka majandustegevust ning surnud ettevõtete arv näitab ettevõtteid, mis lõpetasid tegevuse. 2009. aastal tõusis FIEde arv. Selle aasta (2016) oodatavad tulemused on sarnased varasemaga. Ettevõtete sünnid on kasvavas, kuigi viimaste aastate andmed puuduvad. Varasemast statistikast lähtub, et viimase viie aasta jooksul on kohati surnud rohkem ettevõtteid kui sündinud ning 2014. aasta põhjal võib eeldada, et trend jätkub. Teisalt on ettevõtete loomise arv pigem kasvamas (va 2009, kui muutus kohustuslikuks FIE registreerimine), kuid majandustegevusega esimesel tegevusaastal koheselt ei alustata.

 


2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016*

Loodud majandusüksuste arv1

41

146

68

58

69

80

91

81

41

Sündinud ettevõtete arv2

40

21

37

21

26

54

57

n/a

n/a

Surnud ettevõtete arv3

31

18

31

37

32

39

56

n/a

n/a

1 Äriregistri andmetel
2 Statistikaameti andmetel, tabel ER072
3 Statistikaameti andmetel, tabel ER073
* esimese seitsme kuu jooksul

 

Valga linna majanduses on esindatud kõik sektorid. Enim ettevõtteid tegutseb tertsiaarsektoris, millele järgnevad oluliselt vähema esindatusega sekundaar- ja tertsiaarsektor. Tertsiaarsektori suur tõus on tingitud FIE-de kohustusliku registreerimise tulemusena. Primaar ja sekundaarsektor on olnud aastate jooksul stabiilsed. Sektorid on välja kujunenud ja proportsioonid on paigas. Ettevõtted on jagatud majandussektoritesse vastavalt EMTAKi ja NACE klassifikatsioonile.

Registreeritud majandusüksuste arv majandussektorite kaupa näitab, et esineb palju kõikumisi. Kõige vähem luuakse primaarsektoris uusi ettevõtteid, mis on seletatav ka selle väikese osakaaluga linna ettevõtlusdünaamikas. Enim luuakse uusi ettevõtteid tertsiaarsektoris, mis statistiliselt seletatav sellega, et erinevaid tegevusalasid on rohkem tertsiaarsektoris kui teistes. 2016. aastastatistika osas on näha, et primaar- ja sekundaarsektoris luuakse pigem vähem uusi ettevõtteid kui varasemalt.

 


2011

2012

2013

2014

2015

2016

Kokku

Primaar

2

5

1

2

5

0

15

Sekundaar

22

13

17

20

15

4

91

Tertsiaar

34

51

62

69

61

37

314

Kokku

58

69

80

91

81

41

420

Valgas on kokku 12 ettevõtet, mille töötajate arv on suurem kui 50 (sh kaks, mille töötajate arv on suurem kui 250). Primaarsektor puudub, enim inimesi on hõivatud sekundaarsektoris ehk töötlevtööstus. Sellele järgneb tertsiaarsektor. Graafikul puudub ülistusvõime, sest neljandiku ettevõtete kohta puuduvad andmed.


Valga suurimate ettevõtete TOP 5:

1. AS Valga Haigla – tersiaarsektor, tegeleb haiglaraviteenusega

2. AS Atria – sekundaarsektor, tegeleb liha- ja linnutoodete tootmisega

3. AS Valga Gomab – sekundaarsektor, tegeleb puidu kuivatusega, immutamisega ja keemilise töötlusega

4. AS M.A.S.I. Company – sekundaarsektor – tegeleb tekstiili viimistlemisega

5. Valga Depoo – sekundaarsektor, tegeleb muude transpordivahendite remondi ja hooldusega

6. AS Moodul – sekundaarsektor tegeleb muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisega

 

Graafik näitab, et aktiivsete majandusüksuste arv on kasvamas ja töötute arv vähenemas, mis näitab, et mida rohkem on aktiivseid majandusüksuseid, seda vähem on töötuid.

Küsimuste puhul ja lisainfo saamiseks, võta ühendust ettevõtluse ja arengu spetsialistiga: Triin Roo, telefon (+372) 53 498 683, E-mail: triin.roo@valgalv.ee

Info: Valga Linnavalitsus

Gallup

Milliste tegevustega tahaksite vaba aega sisustada?